Metsa hindamine on kogu kinnistu ja/või sellel kasvava metsa hindamine, mille eesmärgiks on maa ja metsa rahalise väärtuse arvutamine. Metsakinnistud ja nendel kasvavad metsad on väga erinevad ning nende hindamisel arvestatakse erinevaid tegureid. Metsa ja metsamaterjali hindamisel arvestatakse metsa seisukorda, metsa vanust, metsatüüpi, raiemahtu ja ka realiseerimishinda. Metsamaa hindamisel võetakse arvesse ka teisi tegureid, mitte ainult seal kasvava metsamaterjali väärtust. Näiteks mängivad olulist rolli kinnistu asukoht, suurus ja ligipääsetavus. Esmasel hindamisel arvestatakse kehtiva metsamajandamiskava takseerandmeid. Lõplik hindamine kujuneb peale metsas kohapeal tehtud ülevaatust ja kontrollmõõtmisi.
Metsa turuväärtuse hindamist vajavad eelkõige need inimesed, kes planeerivad metsa ostu või metsaomanikud, kes planeerivad metsa müüa, kuid seejuures ei ole kursis metsandusega ning metsa hindadega. Kuigi metsa ost ja müük on kõige levinumad põhjused, miks Eesti metsakinnistud lastakse hinnata, on teisigi tehinguid, mille eel on vajalik teada metsa hinda. Näiteks kinnistu kindlustamisel, kinnistu kasutamisel tagatisena, raieõiguse võõrandamisel jne.
Metsamaa ja metsa väärtuse hindamine on protsess, mis nõuab spetsiifilisi teadmisi ja praktilist kogemust. Ei ole lihtsat metsa hindamise juhendit, millele toetudes saab igaüks tegevust ise teha. Alates 01.05.2004 kehtib Eesti metsahindajatele atesteerimise ja tegevusloa omamise nõue. Tunnustatud metsakorraldajate nimekirja leiab Keskkonnaagentuuri kodulehelt.
Eristatakse kinnistu müüki ja raieõiguse müüki. Raieõiguse müügi puhul on tegemist kasvava metsa müügiga, mille tulemusel metsamaa jääb omanikule alles ning ta saab tulu metsamaterjali müügilt. Kinnistu müügi korral läheb kogu metsamaa ning sellel kasvava metsaga majandamise õigus uuele omanikule. Sageli arvatakse, et metsamaa hind sõltub enim sellest, kui palju metsa sellel kasvab. Metsarikkus ei mängigi nii olulist rolli. Metsamaa hektari hind kujuneb välja mitmete erinevate tegurite koosmõjul. Olulisel kohal on asukoht ning muud geograafilised tegurid nagu näiteks aluspind ja ligipääs. Kahjuks ei ole harvad juhud, mil metsaomanikud müüvad metsa esimestele huvilistele, kes neile pakkumise teevad. Tavaliselt on madalate pakkumiste taga metsa kokkuostu ettevõtted. Paraku võib turuväärtus olla oluliselt suurem, kui saadud pakkumine ning metsatehing ei toimu õiglase hinnaga.
Metsamaa keskmine hind Eesti metsades on Maa-ameti andmetel 3850 eurot hektari kohta. Siinkohal tuleb arvestada, et statistikasse on kaasatud ka raiutud metsamaa hind, mis ulatub reeglina kuni 1000 euroni hektari kohta. See tähendab, et tegelik metsamaa hind jääb üldjuhul 4000 euro ja 6000 euro vahele hektari kohta. Selleks, et saada ligikaudne ülevaade oma kinnistu või metsa hinnast, leiab internetist metsa hinna kalkulaatorid - metsakinnistu kalkulaatorid, metsa raie kalkulaatorid ja ka põllumajandusmaa kalkulaatorid
Kõige levinum viis oma metsamaterjali eest tulu saamiseks on raieõiguse müük. Raieõiguse müük tähendab seda, et müüte õiguse teostada raiet teie metsakinnistul raieõiguse ostjale. Raieõiguse müügilepingut nimetatakse raieõiguse võõrandamise lepinguks. Raieõiguse võõrandamise lepingus on kirjas tingimused ja kohustused, nagu mistahes lepingutes. Raieõiguse müügilt saadud tulu deklareerimine jääb aga müüja kanda. Raadamine tähendab aga raiet, mida tehakse, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa kasvatamise. Tavaliselt tehakse raadamist maja või teede ehituse ettevalmistamiseks. Raadamise hind on üldjuhul kõrgem, kui raieõiguse hind.
Metsa lõplik hind kujuneb ideeliselt välja väga lihtsalt: kinnistul kasvavate puude väärtusest lahutatakse maha metsa ülestöötamisele ja transpordile tehtavad kulutused. Sinna hulka arvestatakse näiteks metsa väljaveo hind, aga tihti ka uue metsa istutamise hind. Metsa istutamise hinnad võivad varieeruda suuresti ning sageli sellel põhjusel arvestatakse see vana metsa väärtusest maha. See tähendab, et praktikas sama ettevõte, kes tegeles vana metsa realiseerimisega, tegeleb ka uue metsa istutamisega. Seda kõike meeles pidades, tuleb arvestada, et lõplik metsa müügi hind võib olla väga erinev isegi sama suurusega kinnistutel. Raieõiguse hind sõltub suuresti metsa ha hinnast. Metsa hektari hind sõltub raieõiguse müügi puhul veel kasvavatest puuliikidest, puistu küpsusest ja metsamaa tervislikust seisundist (puistu haigused või kahjustused). Hinnas arvestatakse ka puiduturu hinda, asukohta, ligipääsu ja muidki tegureid.
Raieõigust müüakse kahel erineval viisil - müük fikseeritud hinnaga ja müük metsast väljaveetava metsamaterjali alusel. Raieõiguse müük fikseeritud hinnaga tähendab seda, et raieõiguse müügilepingusse läheb kirja kindel summa tihumeetri kohta, mis läheb metsaomanikule. See tähendab, et see hind, mis raietööde teostajaga on kokku lepitud, on see hind, mille müüja saab, kui metsamaterjal müüakse puidu kokkuostjale. Raieõiguse müük metsast välja veetava metsamaterjali koguse alusel tähendab, et müüja saab puidu eest selle hinna, mis on aktuaalne hetkel, kui kinnistult raiutud puit müüakse puidu kokkuostu. See variant on sobivam neile, kes on oma metsa majandamise töödega hästi kursis ning kindel, et puidu kvaliteedis ei ole kahtlust.
Raieõiguse lõplik kasum sõltub puidu kokkuostust. See tähendab, et raieõiguse hinda kujundavad hetke metsamaterjali kokkuostuhinnad ehk enamjaolt palkide müügilt saadav tulu. Kuna puiduturg ja puidu hinnad on äärmiselt kõikuvad, siis ka metsast saadav tulu võib kuude lõikes erineda. Alati enne raieõiguse pakkumiste võtmist tasuks uurida hetke hinda ning prognoositavat hinnakõikumist järgnevatel kuudel. Puidu ja palgi hinnad on pidevas muutuses ning seetõttu ka kasvava metsa hind on muutlik. Kvartaalset puidu hinnainfot näeb Erametsakeskuse kodulehelt.
Eestis metsa on - metsamaa moodustab Eesti maismaast veidi üle poole ehk 2,3 miljonit hektarit. See tähendab, et võimalusi metsakinnistute ostuks ei tohiks puudust tulla. Metsa ja põllumaa ostu nähakse tänapäeval kui pikaajalist investeeringut ning seda just kasvava metsa ostu puhul. Metsa ja sellest saadava materjali kokkuostuhinnad üha tõusevad. Kui mõtled oma metsamaa ostmisele, siis Erametsakeskus annab sisuka ülevaate alustavale metsaomanikule. Samuti leiab sealt kodulehelt asjakohast informatsiooni, kui soovid metsa müüa. Eriti tuleb tähelepanu pöörata metsamaa müügilt makstavale tulumaksule, aga ka tulumaks, mis tuleb tasuda metsamaterjali ja raieõiguse müügilt.
Metsa inventeerimine on süstemaatiline andmete kogumine metsa kohta sellele hinnangu andmiseks ja analüüsi tegemiseks. Metsa inventeeritakse ülepinnalise takseerimisega või statistilise valikmeetodiga. Lõplikud inventeerimisandmed annavad täpse ülevaate metsa seisust – puistu liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms. Kõik inventeerimisandmed kehtivad 10 aastat ja need kantakse Metsaregistrisse. Metsaregister on andmebaas, mille eesmärk on koguda ja säilitada andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. Inventeerimisandmete põhjal saab metsakorraldaja koostada metsamajandamiskava, niinimetatud metsa korraldamise juhendi. Metsamajandamiskava ehk ka metsakorralduskava annab omanikule soovitusi oma metsaga parimal viisil toimetamiseks. Metsamajandamiskava vaatamine annab ülevaate: *kinnistu metsavarudest, *võimalikest seadusandlusest tulenevad kitsendustest, näiteks looduskaitsest tulenevatest kitsendustest (ülevaate kitsendustest saab huvi korral ka ise Maa-ameti kitsenduste kaarti vaadates), *heade metsamajandamise tavadega kooskõlas olevatest soovitustest metsa majandamiseks. Nii nagu inventeerimisandmete kehtivus, on ka metsamajandamiskava kehtivus on üldjuhul 10 aastat. Metsaseaduse järgi on inventeerimisandmete olemasolu ja metsamajandamiskava kohustus füüsilisest isikust metsaomanikul üle 5 ha metsakinnistusul ja juriidilisest isikust metsaomanikel üle 2 ha metsakinnistul harvendus-, uuendus- või valikraie tegemiseks. Metsamajandamiskava saab tellida tegevusloaga ettevõttelt, millel on metsamajandamiskava koostamise õigus.
Metsakavade koostamine käib metsas koha peal. Andmete saamiseks teostatakse põhiliselt nelja tegevust: *puude liikide ja kahjustuste määramine; *puude läbimõõtude ja kõrguste mõõtmine; *hindamine, kui suures ulatuses on puud kahjustatud; *puude arvu ja aastarõngaste arvu loendamine. Kuna eelnimetatud tegevused käivad metsas nii-öelda käsikäes, nimetatakse seda ühe sõnaga takseerimiseks. Kõiki sellisel meetodil saadud tunnuseid nimetatakse takseertunnusteks. Metsamajandamiskava koostamisel lähtutakse Metsa majandamise eeskirjast.
Metsamajandamiskava maksumus sõltub metsamaa pindalast ning arvestatakse ha kaupa. Keskmiselt on hind 13eurot/ha. Lõplik metsamajanduskava hind sõltub omavahelisest kokkulepetest. Metsamajandamiskava tellimine käib kiirelt ja lihtsalt meie kodulehel lihtsa vormi kaudu. Loomulikult võib seda teha ka lihtsalt e-maili või telefoni teel – kontaktandmed leiate siit. Soovi korral saab taotleda metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetust. Toetatakse metsamajandamiskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist. Toetust makstakse sama metsamaa inventeerimise kulude katteks üks kord seitsme aasta jooksul inventeerimisandmete registrisse kandmisest. Toetust võib taotleda ainult metsaühistu ning selle tõttu erametsaomanikul on toetuse saamiseks võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga.
Metsamaterjaliks Metsaseadusele tuginedes loetakse: *langetatud puud ja puutüve; *puutüve järkamisel saadud tüveosa; *raidmeid. Raidmed on puu järkamisel saadud latv, laasimisel saadud oksad, laasimisel saadud tüükakabad, alamõõdulised notiosad ja alusmetsast raiutud puud koos okstega. Efektiivselt tegutsev metsaettevõte suudab leida võimalused kogu metsast tuleva materjali realiseerimiseks.
Metsaomanik peab esitama metsateatise kavandatavate raiete kohta ja oluliste metsakahjustuste kohta. Metsateatis on ametlik dokument, mis on vaja esitada Keskkonnaametile, kui metsaomanik soovib metsakinnistul teostada raietöid. Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Erametsas ei ole metsateatise esitamine nõutud teatud hooldusraiete tegemiseks, näiteks valgustusraie tegemiseks. Metsateatist saab esitada neljal erineval moel: 1. e-metsateatise esitamine, mis käib metsaregistri kaudu; 2. saata Keskkonnaameti e-mailile elektrooniliselt täidetud ja digiallkirjastatud metsateatise vorm; 3. saata paberil täidetud metsateatise vorm posti teel kinnistu asukohajärgsesse Keskkonnaameti kontorisse; 4. viia paberil täidetud metsateatise vorm isiklikult Keskkonnaameti kontorisse.
Igapäevaselt metsandusega mitte kokku puutuval metsaomanikul tekib tihti küsimusi või probleeme, millele ta ei suuda ise alati vastust leida. Me anname igakülgset ja asjatundlikku nõu metsakinnistute parimal võimalikul viisil majandamiseks. Võtke meiega kiiresti ja lihtsalt ühendust, ükskõik kas küsimusi tekitab metsa hooldamine, metsa uuendamine või metsamaa haldus.
Saaremaa metsad on väärtuslikud ning see on viinud olukorrani, kus metsa ost ja müük Saaremaal on järjest populaarsem. Viimasel kümnendil on olnud mitu aastat, mil Saaremaal tehti Eesti maakondade lõikes kõige enam metsamaa müügitehinguid. Näiteks 2017. aastal tehti Saare maakonnas metsamaaga 216 tehingut, mille käigus vahetas 4 472 284 euro eest omanikku 1411 ha metsamaad. See on ka põhjus, miks metsamaa hind Saaremaal üha tõuseb. Vajadusel soovitame lisaks meile ühendust võtta MTÜ Saaremaa Metsaühinguga, kes nõustab erametsaomanikke küsimustes, mis puudutavad metsa majandamist, metsa kasvatamist ja müüki ning sellega seotud asjaajamist. Kui soovid hindamist, inventeerimist või metsamajandamiskava ostetavale või juba olemasolevale metsale, siis võta julgesti meiega ühendust. Sinuga hakkab koostööd tegema tuntud metsakorraldaja Marko Tiik, kellel on metsakorralduse kogemust alates 1993. aastast. Marko on selle tööga kokku puutunud nii metsakorraldaja kui audiitorina.
